Tuesday, May 11, 2021

 

E-ITSPEA 15: Eetika ja IT


Sellel ja ühtlasi viimasel nädalal käsitleme eetika küsimusi IT valdkonnas. Kübermaailm on kiiresti arenev ja üle võtmas meie ajalooliselt väljakujunenud suhtluskanaleid ja inimeste vahelisi suhtlemist - saades uueks normaalsuseks. Võrgus suheldes, liikudes ja toimetades on samuti oluline väljendada üksteise suhtes lugupidamist ja olla oma käitumises eetiline - vastasel korral muutub meie küberruum kasutuks ja lärmavaks ruumiks kus enamik sisulist ja adekvaatset infot on vähetähtsa info reostuse all peidus.

Kuigi otseselt isoleeritud IT eetikakoodeksit ei suutnud leida, siis enamik tehnoloogiaettevõtetel on see ettevõtte üld- või ärikoodeksis olulise elemendina esindatud.

Niisiis, täpsemaks vaatlemiseks valisin Microsoft Corp eetikakoodeksi[1]:

Microsofti äritegevuse standard on koostatud ühe keskse teema ümber milleks on usaldus. Ettevõte rõhutab, et usaldus on Microsofti tegevuse oluline aspekt, sealhulgas laieneb see kõikidele klientidele, valitsustele, töötajatetele, investoritele ja muudele partneritele. Koodeks pakub Microsofti väärtuste ja standarditele kohaseid tegevuskavasi, mida saaks töötajad enda igapäevastes tööülesannetes ja suhtlusel kaastöötajatega rakendada,

Üldiselt on koodeks üsna lihtsasti loetav ja intuitiivne. 

IT spetsiifilisemalt on käsitletud andmete turvalisust, isikuandmete privaatsust, erinevate kasutajatingimuste läbipaistvust ja ausust suhtlusel klientidega kui nad Microsofti tarkvara ostavad või kasutavad.

Üldiselt on hea näha, et enamik endast lugupidavaid ja suuri (jae)ettevõtteid võtavad eetikakoodeksi ja täna juba ka IT-koodeksi loomist ning jälgimist tõsiselt, (eeldusel, et seda kõike ka päris elus rakendatakse) on see kahtlemata eeldus paremale homsele.

Viited:

[1] Microsoft SBC,  https://www.microsoft.com/en-us/legal/compliance/sbc/download

Thursday, April 29, 2021

 

E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT


Sellel nädalal tõepoolest natuke teistmoodi teema. Etteruttavalt öelduna on puutetega inimestele arvuti kasutamine võimalikuks tegemine ülimalt tänuväärne nähtus ja teiselt poole on annab see kindlasti ka ühiskonnale laiemalt kasu tagasi. Tänapäeval on arvuti kahtlemata aken maailma ja inimestel kellel on puue on niigi keerulisem ennast tunda täisväärtusliku ühiskonna liikmena - kui võti kübermaailma on aga olemas ei ole liiga palju asju, milles eelmainitud kodanik nö tavainimesele alla jääb. See on kindel leevendus- ja abimeede erinevate füüsiliste sellest tulenevate psühholoogiliste ja sealt edasi sotsiaalsete probleemide tekkeks.

Tänapäeval on tehnika ja tehnoloogia areng märkimisväärselt aidanud puuetega inimeste nö ühiskonda sulandumisele kaasa. On olemas näiteid kus niisugune enchantment on mõnes olukorras paremgi kui homo sapiensile bioloogiliselt kaasa antakse. Esimesena meenub Oscar Pistoriuse näide kus tema proteesid andsid talle sprinti joostes eelise võrrdeldes "tavaliste" jalgadega ja seetõttu ta tavalistel olümpiamängudel osaleda ei saanud. Fiktsioonloomest on näiteid tuua samuti palju - Star Trekist Cyberpunkini, Matrixist Marvel universumini. Inimesed flirdivad juba täna võimalike lisanduste ja täiustustega mis oleks siis tehnilised proteesid või chipitud aju. Eks mahe versioon sellest on juba täna laialdaselt levinud ilukirurgia ja geneetika parandajad nagu CRISPR.

Tagasi IT teemasse tulles usun ma, et suurim abi on täna ja veel lähiajal märksa vähem seksikam kui rääkivad nukud (anatoomiliselt korrektsed) või otse ajuga ühildatavad proteesid. Tegelik abi on täna siiski veel suurte nuppudega telefonidest pensionäridele (sh häirenupp), nõudepesumasinatest, auto kiirusehoidjatest, Wikis mainitud eriotstarbelistest riistvarast nagu punktkirjamonitor jne. Homse osas on siiski lootus, et liigume järjest nutikama ja efektiivsema ühiskonna poole ja erinevad tehnoloogilised abimehed on suur ja kiiresti arenev sektor. Senine areng on olnud ju muljetavaldav. Kahjuks või õnneks aeglustab seda täna veel nö inimtööjõu ja eriti odava inimtööjõu kättesaadavus (näiteks arengumaadest). Piltlikult öeldes on lihtsam ja odavam tuua Ukrainast või Lõuna-Ameerikast (oleneb kus sa asud) mõni usin hooldaja kui investeerida kümneid tuhandeid hooldusroboti peale (kelle funktsioonid on veel piiratud).


Thursday, April 22, 2021

 

E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus


Sellel nädalal käsitleme UI ja UX kujunemist, põhilisi võrdluse aluseid ja muud. Teema ise on huvitav ja mida aeg edasi seda olulisemaks vastavad osad tehnoloogiast ka muutuvad. Arvutid ja laiemalt tehnoloogia muutub järjest keerulisemaks ja tavakasutajal ei ole mõistlik kulutada resurssi, et "kapoti alla vaadata" küll on aga oluline milline on kasutajaliides, funktisonaalsus, väljanägemine ja üldine empiiriline kasutajakogemus. Eelöeldu baasil liigume me suunas kus UI ja UX arendusse panustatakse järjest rohkem ressurssi ja tulemus peab olema järjest kvaliteetsem ja parem.

Teemaarenduse ülesandena saan jagada enda mõtteid heade ja halbade näitete kohta antud teemal.

Kõigepealt halvad näited:

  • Enamus odavlennufirmade lehed - faktiliselt ryanair.com, easyjet.com, jetblue.com, aga ka airbaltic.com jm. Tahan sisse -> valida lennud-> maksta ja saada pileteid meilile. Aga mulle kuvatakse hinnad, siis kuvatakse kõik võimalikud tasulised lisad lemmiklooma kindlustustustest, jalaruumi, toiduni ja autorendini välja. Siis kui maksma hakkan, saan aru, et "visa" või "mastercardiga" tasudes peab veel 12-15€ juurde tasuma. Kui lennuga tekib probleeme, siis peab kõnekeskuse numbri leidmiseks doktorikraad olema.
  • Kui Ühendriikidesse minek, siis ESTA registreerimise leht on piinlik ja kahtlust äratav, millegipärast näeb 2000nda aasta still ebaturvaline välja. Tegelikult on kui asjatamisi USA riiklike veebilehtede ja online teenustega on asi päris piinlik. Pole ka ime miks inimesed maksavad tuhandeid dollareid, et keegi nende eest tuludeklari ära teeks.
  • Amazon.com - pigem halb ja räpakas kasutajakogemus. Kõik info saab lõpuks kätte aga kogu asi võiks olla väiksemate nuppude ja viledeta.

Head näited:

  • Apple.com - tark ja intuitiivne, kui kasutada ultrawide monitori adapteerub vastavalt jne. 
  • Google maps - pole ilmselt vaja pikalt selgitada - intuitiivne ja asjalik.
  • xgis.maaamet.ee - mõistlik ja kasulik edasiarendus Google Mapsist.
  • Bolt,Wolt app - intuitiivne ja lihtne kasutamiseks.
  • Barking - üllatavalt asjalik rakendus ja lihtne kasutada.
  • iOS peal olev "Stocks" default rakendus - hea ja mugav, info reaalajas ja adekvaatne, samuti ühildub ülejäänud Maci riistvaraga ja ekosüsteemiga.
  • Pargi.ee - parkimisrakendus - lihtne ja arusaadav ning kasulik.
  • LHV panga veebileht - kuld, minimalistlik ja kõik oluline olemas. Lisaks asjalik foorum, virtuaalkontod, ülevaated pensionisammastest/fondidest (ka pangavälistest). Silma alt on ära pandud kõik reklaamid, lojaalsuspakkumised ja bännerid mida meie Rootsi pangad armastavad kuvada.
  • Liven.ee - hea näide kvaliteetsest kinnisvaraarendaja ja müüa kodulehest.

Kokkuvõtvalt on hea näha, et uuemad asjad on paremad - see tähendab, et suund on õige. Vanemad keskkonnad on moraalselt ajale jalgu jäänud. Odavlennufirmade ja ka Amazoni lehtede näidetel on õige öelda ka "less is more", ei maksa kasutajat üleinformeerida ja nt teenustasude osas valelubadustega edasi viia.


Thursday, April 15, 2021

 

E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid


Sellel nädalal käsitleme täpsemalt arendus- ning ärimudeleid, mis on mõlemad viimaste aastakümnetega omajagu arenenud. Täpsemaks uurimiseks valisin funktsioonipõhise arendumudeli kuna tean sellest vähe ning ärimudelina SaaS mida kasutatakse laialdaselt kuid tahaks detailsemalt käsitleda mõnda case-study.

Funktsioonipõhine arendusmudel (FDD) - Tegu on ühe agiilse arenduse alameetodiga. Esimene märgimisväärne projekt leidis aset 1997, kui Jeff de Luca 50 liikmeline meeskond tegi 18 kuu jooksul Singapuri pangale nimetatud arenduse. Funktsioonipõhise arendusmudeli saab jagada 5ks põhiliseks osaks:
  1. Luuakse terviklik mudel - Prognoositakse ja analüüsitakse vajaminevaid arendusi ning funktsioone ning luuakse väiksematest osadest kokku terviklikum plaan töö tegemiseks. On pigem põhimõtteline mudel.
  2. Luuakse spetsiifilisem nimekiri funktsioonidest - minnakse eelmise punkti analüüsiga täpsemaks ning spetsiifilisemaks.
  3. Funktsionaalsuse arendusplaan - Jaotatakse arendustöö konkreetsemate tiimide ja arendjate vahel.
  4. Igale funktsioonile luuakse disain ja ülesehitus - Peaarendaja prioritiseerib tähtsuse järjekorras funktsioonid mida hakatakse arendama (kuni 2n), seejärel analüüsitakse ja vajadusel täiustatakse plaani.
  5. Funktsioonide arendus - Hakatakse arendama, mis lõppeb koodi testimise ja inspekteerimisega.
SaaS - WeTransfer - Hollandlaste poolt tehtud failide jagamise teenus internetis. WeTransfer on tasuta teenus kuni 2GB failide saatmiseks. Lisatud on WeTransfer Plus mis on tasuline ja sellega saab saata kuni 20GM faile ning neid panna salasõna alla ja kuni 1T faile ka hoiustada. Asuvad Amazoni infrastruktruuril. Loodi 2009 a. R. Visseri, B. Beerensi ja Naldeni poolt. Kahel rahastus ringiga kumulatiivselt üle 60 miljoni dollari tõstnud täna kasumlik ettevõte. Nende ärimudel on pooleldi reklaamimüük ja pooleldi kasutajate igakuise tasu kogumine. Probleemide poole pealt on neile ette heidetud turvariske ja osaliselt on WeTransfer blokeeritud Indias.

Kokkuvõtvalt on tegu kahe teemaga mida ühendab enim väga kiire viimaste aastate läbitehtud areng mis hakkab küpsemaks muutuma ja välja kujunema. Teiselt poolt leiutatakse iga päev huvitavaid sümbioose arendus- ja ärimudelite vahele ja see on kasulik tervele sektorile.

Kasutatud viited:

[1] Successful Web Development Methodologies Article, Martin Bauer https://www.sitepoint.com/successful-development/ loetud 15.04.2021

[2] Ask Me Anything with Nalden, Co-founder of We Transfer, Rachel Vanier https://medium.com/station-f/ask-me-anything-with-nalden-co-founder-of-we-transfer-82652935e650

[3] Dropbox rival WeTransfer acquires Present Plus to boost product and design teams, Ingrid Lunden https://techcrunch.com/2016/03/10/wetransfer-present-plus/?guccounter=1&guce_referrer=aHR0cHM6Ly9lbi53aWtpcGVkaWEub3JnLw&guce_referrer_sig=AQAAABg1cWOorqKaiV24vuCGHgI0a_O3_Ln5QkadbQsZQWBgG0JMgzVoX9nKl7AN_OyyJNl23bxB6HrvVbrKhJLX_qha9lQT_o7SAB3GlhCMETd5T9ClKW32ol1m_UbeUyo-Fbr78qxFzWa58fHZxvauW6lrnJ7odVFsBAK-iUFcYwXr

Tuesday, March 30, 2021

 

E-ITSPEA 9: IT juhtimine ja riskihaldus


Sellel nädalal käsiteleme IT juhtimise ja riskihaldusega seotud aspekte. 

Nädala teemana peaks kirjutama kahest tänapäeva IT-sektori juhist või liidrist ja nende iseloomust. Tulenevalt asjaolust, et nimetatud tegevuse tõsiseltvõetavaks läbiviimiseks peaks lugema läbi vähemalt 2 kuni 5 autobiograafiat, vaatama paar-3 head filmi. Pean kurbusega nentima, et praegune käsitlus saab jääda teenimatult subjektiivseks, pealiskaudseks kui mitte isegi vääraks.

Vaatamata eelmainitule võiks siiski enda ajaveebis ju vahel subjektiivne, alainformeeritud ja meelevaldne ka olla

Steve Jobs, Elon Musk - 2 kõva PR-meest aga kindlasti ka visionäri. Elu on näidanud, et kellel kipub kõige valjum hääl olema sellel kõige vähem sisu - sellega pean silmas, et tegelikult tsiviilinimene ei tea milline on (olnud) nende meest juhtimisstiil ja ettevõtte õhkkond ning kultuur seespidiselt võimalik, et paras kaardimaja. Teiselt poolt tuleb meestele au anda, et enda ettevõtteid on nad pildile toonud, innovatsiooni loonud, enda ideid monetiseerinud kadestusväärselt. Kui liigitada neid kuhugi poole siis tunde järgi pakun neid 50/50 juhtideks/arendusmootoriteks.

Bill Gates - Eks ta on võrdlemisi elutruu korporatiiv-hagijas. Samas inimesena tundub tasakaalukas ja malbe (see võib olla ka kõrvalmõju suurenevast kaugusest sünniajaga). Võib eeldada, et tema juhtimisalased tippsaavutused, kavalused ja ka kapitalistlikud sigatsemised jäävad 80ndate ja 90ndate aega kui Microsoft oli teel maailmavalitsejaks ja Bill oli valmis minema üle laipade. Tolle aja Gatesi võiks kindlasti iseloomustada erinevalt. Tänase baasil võiks tema profiil sobida communicator ja coach stiiliga aga tema elu on ka õhtus ja antud rolli võib ta teenitult kanda.

Kokkuvõtvalt antud teemat kommenteerides on iga indiviid nii juhina kui ka eraeluliselt piisavalt unikaalne. Lihtne on sildistada ja kastistada inimesi, tegelikult võib tõde olla vastupidine. Mingid stereotüübid on loomulikult tekkinud põhjusega ja pigem kinnitavad tegelikkust. Enda põhjal näen, et mida rohkem kogen seda rohkem hakkab uute inimestega tutvudes"ühendusi" ja paraleele tekkima, nii inimeste tunnetamise kui ka analüüsi osas - siiski ei saa seda teha kaudselt näiteks meediaartiklite baasil vaid eeldab isikliku kokkupuudet. 

Thursday, March 25, 2021

 

E-ITSPEA 8: IT proff...?


Niisiis, see nädal käsitleme proffide ja "käsitööliste" erinevusi.

Teema on laias laastus üsna huvitav aga ka kompleksne. Võib arvata, et inimestel on antud teema osas üsnagi subjektiivsed seisukohad mis sõltuvad inimeste varasematest töökogemustest, haridusest, kasvamise keskkonnast ja paljudest muudest aspektidest. Laias laastus tuleb nõustuda Linus Torvaldsi ja teistega kes seavad mingis mõttes Maslow'i püramiidi inimeste meeleseisundi ja taseme lakmuspaberiks. Kui elementaar- ja baasvajadused on elus kaetud, hakkavad inimesed otsima elus ja ka erialaselt suuremat mõtet selle kõige tähendust.

Toon järgnevalt mõned minu arust olulisemad punktid mis nimetatud erinevust enim esile toovad:

Uudishimu ümbritseva vastu - Üleüldine õppimise ning uute teadmiste saamise soov inimesel endale südamelähedase teema või eriala osas. Uudishimu on tugev eeldus motivatsiooni hoidmiseks ning saavutuste ellu viimiseks. Proffe ja liidreid eristabki enim puude taga metsa otsimine (või juba nägemine) ning püüe suuremamõõtmelisema kuid ülevaatlikuma pildi selgeks tegemine mingi valdkonna või teema osas. Pean silmas, et omal alal professionaalsed ja kaugele jõudnud inimesed on sageli aru saanud, et nad ei tea piisavalt ja kontekst on kohati isegi hoomamatult lai.  Sellise järelduseni jõudmisel on nad aga juba meistrite liigas võrreldes töömesilased ja käsitöölised kes ehk liiga palju süvenevad vaid nende enda igapäeva toimetustesse ja söövad selleks, et tööl käia ning vastupidi.

Enesekriitika enda vastu - Edukas professonaal teab reeglina üsna hästi mis on tema tugevused ja mis on nõrkused. Maratoonaril ei kipu sprinteriks ja vastupidi. Samas on tark inimene - kes professionaal pigem on alati valmis juurde õppima ja vajadusel "lüngad" täitma. Elu pakub kogemusi ja tark on nendest õppida, järeldusi teha ja edasi minna.

Tahe tagasi anda - Väga otseselt seotud eelmainitud Maslow Püramiidi ning selle muganduste erinevate astmetega. Usun, et ideaalsetes oludes tahab 8 inimest 10st olla head ja tagasiandlikud. Selle tugev eeldus on aga nii majanduslik, intellektuaalne kui ka sotsiaalne rahulolutunne ja teatav tase - elurõõm. Kui inimesed on rahul enda minapildi ja olustikuga otsivad nad võimalusi ka enda kaaskondsete ja kogukonnade elu parandada.

Ambitsioon - Inimene on mugav. Paljud enda erialadel tippu jõudnud inimesed aga käivad nagu kellapendel järjepidevalt enda eesmärkide poole. See eristab paljusid töömesilasi ja liidreid. Kõik ei pea olema eestkõnelejad või ühe ala professionaalid, kuid vähemalt võiks see olla nende tehtud valik elus, mitte miski mis inimesega juhtub.

Kokkuvõttes võib öelda, et elame heal ajal, just piisavalt liberaalses ja samas turvalises ühiskonnas et iga inimene võib otsustada millist elu ta elada tahab ja selle poole püüelda. Eelmainitud punktid on minu arvates ühed olulisemad eduka professionaali iseloomustamisel. Kindlasti oleks vale väita, et inimesed peavad kõik püüdlema profesionaaliks saamise poole. Ühiskondlikult on täiesti mõistlik ja lausa vajalik, et oleks esindatud erineva profiiliga inimesed kes üksteist ja üksteise tööd täiendavad.

Thursday, March 18, 2021

 

E-ITSPEA 7: Arvutid ja paragrahvid IIː litsentsid ja autoriõigus


Sellel nädalal käsitleme litsentsivalikut ja arendaja võimalikke otsuseid antud teemal. 

Litsentsiküsimus on üks vähemseksikamaid teemasid tarkvaraarenduse (algusetapi) puhul, samas on see võrdlemisi oluline pikas pildis, et vältida võimalike hilisemaid trahve, omandiõiguse kohustuslike üleminekuid, toodete lähtekoodi avalikustamist ja muud sarnast.

Ütlen ausalt, et täna mul selles teemas kogemus puudub ja reaalelu kokkupuude on minimaalne. Samas usun, et ühe kvaliteetse tarkvaraarenduse protsessi alguses peab iga meeskond, ettevõtte või üksik arendaja antud teema peale mõningat aega kulutama - see tasub kindlasti pikas pildis end ära.

Kaugemalt tulles on iga toote või teenuse arendjal printsipiaalne otsus kas ta läheb täielikult äritarkvara, jaosvara või vabavara ehitama. Iga tarkvara litsentsitüübil on oma plussid ja miinused. Filosoofiliselt võime seda käsitleda ka kui eelmisel nädalal käsitletud autoriõiguste teemat - kas autor eelistab pigem enda teose vaba (ja tasuta) levimist mis on pikas pildis kasulikum või kiiret teenuse või toote monetiseerimist selle müügi nöol (äritarkvara). Viimasel puhul aga riskib tootja oma toote läbikukkumise või marginaliseerumisega kui see ei levi piisavalt ning ei saavuta baaskasutajate hulka.

Kui tarkvaraarendaja jõuab otsusele, et vabavara, täpsemalt avavara siis on ka siin erinevaid võimalusi.
Copyleft kui (vaba) tarkvara litsentsi tingimuste jätkaja ja edasikandjat saame liigitada tugevateks (täiesti vaba ja leviku poolest jätkab täiesti vaba litsentsi nt AGPL), kui ka nõrgemateks Copyleft litsentsidega nagu nt: Mozilla avalik litsents. Mida nõrgem on Copyleft, seda leebem see on - näiteks saab Copyleft litsentiga tarkvara liidestada äritarkvaraga ning litsentsiõigused sealjuures üle ei kandu.

Siinjuures kirjeldakski 1 tugevat ja 1te nõrka Copylefti näidet:

Tugev Copyleft: AGPL - Affero General Public Licence on loodus 2002 a. Affero, Inc. poolt ja baseerub GNU - General Public Licence versioon 2l. Aastal 2007 tehti teine versioon AGPLIst. Suurim omapära nimetatud litsentsil, et see kannab õigusi ka üle võrguühenduste, mida enim levinud GNU ei teinud.


Nõrk Copyleft: MPL - Mozilla Public Licence on loodud ja hallatud Mozilla Foundationi poolt. Litsents otisb tasakaalu vaba- ja äritarkvara vahel. Lubab integratsiooni äritarkvaraga, kuid MPL komponendid säilitavad enda vaba litsentsi. Litsentsile on tehtud kaks uuendust 1.1 ja 2.0.

Viided:
[1] Affero General public licence https://web.archive.org/web/20191123102313/http://www.affero.org/agpl2.html loetud: 18.03.21 22:50
[2] Mozilla Public Licence, https://www.mozilla.org/en-US/MPL/2.0/ loetud: 18.03.21 23.00