E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

Selle nädala teemaarendus oli tõeliselt nauditav - elame ikkagi väga kiiresti muutuvas maailmas ja positiivses mõttes on väga põnev olla kaasreisija ja anda enda panus. Negatiivse poole pealt on näha, et igas valdkonnas ja igas mõõtkavas liigume me suureneva ühiskondliku ja globaalse kihistumise suunas - rikkad muutuvad rikkamaks, vaesus tekitab mahajäämust ja suuremat vaesust.

Valisin Eesti Infoühiskonna arengukava 2020 kõige õnnestunuma ja kõige vähem realiseerunud punkti detailsemaks analüüsiks ja boonusena vahepealse teema mõttearendus.

Enim õnnestunud aspekt

Neid oli tegelikult väga palju ja selle üle võib vaid siirast rõõmu tunda. Isiklikult aga hindan kõrgeimaks:

IKT nutika kasutamise najal on tekkinud rohkelt uusi kõrge lisandväärtusega töökohti, nii IKTsektoris kui ka eriti teistes majandusharudes – tehakse tasuvamat tööd. Kokku on sellistel töökohtadel eri sektorites vähemalt 50 000 spetsialisti. 

Täna teame, et see on suuresti sinna poole teel ja paljuski juba juhtunud. Kõnealuse aspekti laiem väärtus on haritud, kõrgepalgaliste, mitmekülgsete ja üldiselt tublide töötajate magnetiks olemine, mis on tänases globaliseerunud maailmas üsna keeruline saavutus. Majanduslikult (ja maineliselt) on kõrge lisandväärtusega IT firmade koduks olemine suurepärane - hea riigile ja laiemalt meile kõigile. ITK sektori palgad konkureerivad regionaalsel või isegi globaalsel tasandil ja suure ITK grupi saavutamine on pikaajaliste positiivsete tagajärgedega ja täna alaväärtustatud saavutus. Meie infrasüsteem on mõnest lääne-euroopa riigist utreeritult valgusaastate kaugusel juba täna ja lumepall juba veereb.

Kahe teraga mõõk

Kõrgem tootlikus - Selle toetamiseks ning Eesti kui arenenud infoühiskonnaga riigi maine levitamiseks pakub Eesti esimese riigina maailmas virtuaalset residentsust neile, kes soovivad kasutada siinseid häid eteenuseid ja turvalise andmevahetuse võimalusi. Eesti on oma e-teenustega maailmas hõivanud sarnase koha, mida Šveits hoiab panganduses. 

Tänaseks on selge, et loodetud kiirusega me Aasia Singapuriks või Sveitsiks veel ei saa. Meie digiteenused on suurepärased ja E-riik on samuti unikaalne, aga e-residentsusele kui piletile rongi peale puudub tugev riigi (EASi) poolne turundustugi ja see on jäänud pigem nišiks (veel). Tänaseks on selge ka asjaolu, et nö isikutuvastuse ja valideerimise eest vastutasid erapangad, kes tänaseks on suuresti terve programmi vaiba alt ära tõmmanud. Kui e-residendist OÜ omanik pangateenusele ligi ei saa on väga raske ka teenuseid ja tooteid tarbida ning pakkuda. Eks sellise ülereageeringu põhjustas suur rahapesuskandaal, kuid riik on olnud nendes protsessides paraku võrdlemisi hambutult kõrvalvaataja rollis.

Läbikukkuja

Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid. 

Eesti keel on ilus keel ja tõeline privileeg on seda Soome-ugri hõimukeelt rääkida aga paraku on selle domineerimine ITKs ette kaotatud lahing. Uksest ja aknast tarbime me inglisekeelset meediat ja kasutame masinaid, tehnoloogiat ja muud võõrkeeltes Viimasel ajal isegi olulisemalt olen märganud, et meie ITK erialainimesed ei suudagi rääkida eesti keeles ammenduvalt oma tööst. Võta esimene Restart, Algorütm või keegi kolmas Podcast lahti ja iga 3s termin on võõrkeelne. Tehniline kõnepruuk on alistunud inglise keelele ja sisuliselt siit ma ei näe võilamust seda vältida - selleks et inimesed (kolleegid) sinust aru saaksid pead sa kasutama neile arusaadavat keelt ja termineid (ja need ei ole tihipeale eestikeelsed).

Referentsid:

[1] Eesti Infoühiskonna arengugava 2020 https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf loetud: 26.02.21

 E-ITSPEA 3: Uus meedia

Sellel nädalal vaatlesime erinevaid interneti ja tehnoloogiarenguga seotud protsesse ja kanaleid mida inimesed on hoogsalt kasutusele võtnud.

Laias laastus on inimeste "võrku ühendamine" kindlasti kasulik, sest info liigub meie modernses ühiskonnas üha kiiremini ja seda on järjest rohkem ning teadupärast väärtuslik info (ja andmed) on täna ühed olulisemad sisendid äri- ja infotehnoloogiarengus.

Teiselt poolt on tunnetatav teatav väärtuste amoraliseerumine eeskätt millenialite generatsioonist alates. Sotsiaalmeedia rahuldab inimeste primitiivseid vajadusi ja ihasid - kuulsus, tunnustus, edu, ühtekuuluvustunne jm. Kuna platvormid on üha võimsamad ja laiahaardelisemalt meie füüsilise eluga seotud, siis on nendest saanud paljude noorte jaoks edukuse indikaator ja identiteedi osa. Võrreldakse ennast teistega sh enda elust maalitakse oluliselt ilusam pilt kui see sageli on - kõik võrdlevad üksteise võlts kuvandit mis on omakorda otsetee igasuguste isiksuse-, psüühiliste- ja eneshinnanguhäiretesse. 

Sellest on väga palju kirjutatud aga ega tulevik selles osas midagi positiivset ei näita. Tänu "Instagrami kultusele" on meil täna (rohkem kui me ilmselt julgeme arvata) ühiskonnas inimesi kes väärtustavad Onlyfansi kontol alasti piltide müümist suuremaks ülikooliharidusest ja professionaalsest tööelust. Elame maailmas kus see ilmselt lühiperspektiivis majanduslikult nii ka on.

Aga mis siin ikka viriseda - maailm ongi muutumises ja uued kombed ja tehnoloogiad on vähemalt seninini inimkonda väga kiiresti arendanud ja eks tagasilöögid kinnitavad meie kiiret arengut.

Natuke konkreetsemalt selle nädala teemadest nägin enda jaoks huvitavat teenust "Second Life". Tegemist siis virtuaaleluga ja "oh, boy" kus see on assortii igasugustest huvitavatest indiviididest kes saavad endale ükskõik mis maski ette panna. Seda juba on uuritud ja küllap on võimalik pea lõputult uurida mis "triggerid" kõik inimestel töötavad kui nad taasloovad ennast küberkujul virtuaalmaailmas. Võrreldes jututubadega on graafiline liides siin oluline vahe. Saad kasutada virutaalraha, elada virutaalmajas, sõita virtuaalautoga, käia jalutamas virtuaalkoeraga jne. Meenutab juba episoode Nolani "Inceptionist" kus uinutatud pensionäride reaalsuseks ongi unenäomaailm kus aeg seisab. 

See nädal referaatlikuks ei lähe ja teenusese olemust siia ei kirjelda -  sotsiaalsed ja filosoofilised aspektid antud RPG maailmas on selleks minu jaoks liiga huvitavad. Olgu öeldud et RPG mängud on mulle isenesest vägagi südamelähedased ja ennast nö tavaelust "välja lülitada" ja olla paariks tunniks keegi teine on üllatavalt vabastav. 

Natuke tech-juttu ka - isiklikult usun, et peagi on planeet maa arvestaval osal inimestest teatud asukohtades elamiskõlbmatu. Kui inimesed peavad olema isolatsioonis, paiksed või nt elama suletud punkris on selline RPG lahendus vältimatu tee. Lisada siia erinevad AI tehnoloogiad, biotech kiibistused, augmenteeritud reality ja/või augmenteeritud virtuality liidestused on päris huvitav ja perpsekiivikas teema. Covid kriis on näidanud, et üle võrgu nõupidamiste ja koosolekute pidamine on üsna toimiv ja efektiivne lahendus - miks mitte peagi saata virtuaalruumi koosolekule enda avatar ja koosolekut pidada näiteks Hiina müüril?

Seekord siis sai postitus arutlevam ja otseseid allikaid ei ole. Kui keegi soovib Second Life kohta rohkem teada siis:

• https://secondlife.com/
• https://en.wikipedia.org/wiki/Second_Life
• https://www.youtube.com/watch?v=s0g0RlJ8dxo

E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

 

Sellel nädalal räägime internetist ja selle abil toimivatest tehnoloogilistest lahendustest ja protsessidest.

Uue teemana kõnetas mind tänaseks võrdlemisi tundmatuna kõlav ALOHAnet ja teisena genereerub (küll teenimatult pinnapealsena) arvutihäkkerite välimääraja.

ALOHAnet loodi 1970a. Norman Abramson (UofH) poolt Hawaii saarestikus saarte vahelise side pidamiseks. Kõrgsageduslikus raadiovõrgus oli 7 arvutit 4 saare vahel. Alohaneti protokoll nägi ette, et iga seade "kuulab" sagedust või siis saadab infot võrku. Kui 2 arvutit saatis korraga infot välja, siis nende ühendus katkestati. Selle tulemusena mõeldi välja tsükkliline liiklus, kus arvutid kuulasid sagedused läbi (kas on vabad) enne kui ise infot edastama hakkasid - sellest sai CSMA/CD protokoll.

 

 

allikas: http://3.bp.blogspot.com/_hOtf2J

JU43I/TJ57SfMBCBI/AAAAAAAABTE/9_

2VGqM2qUI/s1600/alohanet.eng.bmp

 

Mis puudutab arvutihäkkimist ja -kräkkimist, siis tänaseks on laias laastus välja kujunenud kolm häkkeri profiili. Nendeks on:

• Must kaabu - Toodab pahavara ja üritab tungida kinnistesse võrkudesse ja arvutitesse. Motivaator on finantsiline kasu (väljapressimine või ka andmete müük), spioneerimine, kuulsus, küberrünnak sihitud ohvri pihta, poliitiline agenda, kättemaks aga ka lihtsalt pahatahtlik huvi. Väljund on andmete varastamine, manipuleerimine või hävitamine. "Must kaabu" on eeskätt kräkker - tema motiivid on pahatahtlikud ja kuritegelikud,.

• Valge kaabu e. eetiline häkker - on nö küberturbespetsialist, kes häkib süsteemidesse süsteemi halduri või omaniku kooskõlastusel või soovil. Eesmärk on turvaauke paljastada ja parandada. "Valge kaabu" on häkker - tema motiivid on erialaentusiastlikud ja heausksed.

• Hall kaabu - Proovib süsteemide turvalisust nö heauskselt ilma otseste halbade kavatsusteta. Pigem motiveerib seda tüüpi häkkerit mänguilu ja hasart. Siiski võib turvavõrgu aukude tuvastamisel küsida omanikult tasu ja selle mittemaksmisel ähvardada omanikku andmelekke jms.

Lisaks:

• Skriptipõnnid - algajad häkkerid, kes kasutavad lihtsasti kättesaadavaid tööriistu. Käekiri on lohakas ja täis digitaalseid sõrmejälgi. Kõige suurem grupp häkkereid, kellest on ka kõige enam kuulda - tekitatud kahju on sageli minimaalne.

• Kesktaseme kräkkerid - tunnevad juba arenenumaid tööriistu ja omavad potentsiaali saada oma ala eksperdiks - superkurjategijaks.

• Tipptaseme kräkker - loob tööriistu: skripte, viiruseid ja usse; peidab enda jälgi või lausa lavastab teisi süüdi, on pigem eraklikud ja salapärased. Infoturbe seisukohast kõige raskemini tuvastatavad ka kättesaadavad tegelased.

• Häktivistid – proovivad oma tegevuse läbi külvata poliitilisi või sotsiaalseid sõnumeid.

• Küberterroristid ründavad valitsusasutuste arvuteid või avalikku infrastruktuuri.

• Palgahäkkerid on osa interneti organiseerunud kuritegevusest.

allikas: https://www.pandasecurity.com/en/

mediacenter/mobile-news/how-hackers-pick-their-targets/

Allikad:

[1] https://www.michaeljordan.nl/CursusEthernet1UK.php vaadatud 11.02.21.
[2] Kuo, Franklin F. (November–December) "Computer Networks - the ALOHASystem"1981) https://nvlpubs.nist.gov/

nistpubs/jres/086/jresv86n6p591_A1b.pdf vaadatud 11.02.21.

[3]Calvin Hennick, StateTech 30.07.2015 "How ALOHAnet Helped Hawaii Make Waves in Networking and IT Innovation. https://statetechmagazine.com/

article/2016/06/how-alohanet-helped-hawaii-make-waves-networking-and-it-innovation
[4] Micheal Luciano, Design World, "What are three types of Hackers?" 5.9.2018.

[5] https://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4kker

E-ITSPEA 1: Noppeid IT ajaloost

2010a. saab Apple Ipadist suur edulugu ja "tahvelarvuti" muutub tavaliseks ja igapäevaseks tööriistaks. Ipadist nagu paljudest teistest Apple toodetest on saanud täna heale kasutajaliidesele ning välimusele, Apple seadmete vahelisele ökosüsteemile ja ehk kõige tähtsamalt õigele ajastule enda segmendi absoluutne turuliider. Nagu ei ole midagi uut siin ilmas on ju ka tegelikult Apple Ipadilt rohkelt eelkäijaid, kelle tulemiseks ei olnud maailm lihtsalt valmis.

Kuigi patendid "käekirja tuvastava masina" osas ulatuvad isegi kuni 1888 a. käsitleb see blogipostitus mõnda märkimisväärsemat kaasaja konkureerivat toodet mis on peaaegu võrreldavad tänapäevase tahvelarvuti funktsionaalsusega.

PalmPilot -

Arendatud Californias asuva Palm Computing. Inc. poolt PDAna (Personal Digital Assistant). Esimene edukas mudel oli PalmPilot 1000 mis lanseeriti 1996 aastal. Oli küll visuaalset rohkem nutitelefoni kui tahvelarvuti moodi, kuid sellel ajal siiski revolutsiooniline. Sama firma arendas nutitelefone edasi kuid on jäänud siiani suuresti niši-tooteks.

Pildi allikas: https://www.retromobe.com/2016/03/palm-pilot-1000-and-5000-1996.html

MS Pocket PC

Lanseeriti aastal 2000 ja põhiline uus funktsioon oli mobiilne Office. Edulugu sellest paraku ei sündinud.

               Pildi allikas: http://newhairstylemaknyak.blogspot.com/2011/05/pocket-pc-2000.html

Kokkuvõttes võib öelda, et tahvelarvutite edu eeldus oli toimiva nutitelefoni turuletulek. 90ndate ja 00ndate esimese poole tahvelarvutid (sh. Apple enda Newton, Nokia, Palmpilot ja teised) olid tänases mõistes pigem nutitelefoni prototüübid. Innovatsiooni oli kuhjaga, aga paraku viis 2007. aastal tulnud Iphone nutitelefonikasutuse massidesse ja loodi uus standard. Apple suutis õige turunduse ja ajastusega muuta selle toote seksikaks (enne seda kasutas nt Nokia 9210 Communicatorit käputäis halle ja igavaid ärimehi). Uute tehnoloogia toodete turuletoomisel on seega eluliselt vajalik tabada õiget aega ja teha sobivat turundust - tehnoloogia on tahvelarvutite näitel teisejärguline.

Kasutatud allikad:

https://docs.microsoft.com/en-us/previous-versions/ms840465(v=msdn.10)?redirectedfrom=MSDN

https://www.nytimes.com/2000/04/18/business/microsoft-will-challenge-palm-s-hand-held-computer-dominance.html

https://web.archive.org/web/20030815030604/http://www.palm.com/us/company/pr/1997/pressrel_palm20.html