E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT

Sellel nädalal tõepoolest natuke teistmoodi teema. Etteruttavalt öelduna on puutetega inimestele arvuti kasutamine võimalikuks tegemine ülimalt tänuväärne nähtus ja teiselt poole on annab see kindlasti ka ühiskonnale laiemalt kasu tagasi. Tänapäeval on arvuti kahtlemata aken maailma ja inimestel kellel on puue on niigi keerulisem ennast tunda täisväärtusliku ühiskonna liikmena - kui võti kübermaailma on aga olemas ei ole liiga palju asju, milles eelmainitud kodanik nö tavainimesele alla jääb. See on kindel leevendus- ja abimeede erinevate füüsiliste sellest tulenevate psühholoogiliste ja sealt edasi sotsiaalsete probleemide tekkeks.

Tänapäeval on tehnika ja tehnoloogia areng märkimisväärselt aidanud puuetega inimeste nö ühiskonda sulandumisele kaasa. On olemas näiteid kus niisugune enchantment on mõnes olukorras paremgi kui homo sapiensile bioloogiliselt kaasa antakse. Esimesena meenub Oscar Pistoriuse näide kus tema proteesid andsid talle sprinti joostes eelise võrrdeldes "tavaliste" jalgadega ja seetõttu ta tavalistel olümpiamängudel osaleda ei saanud. Fiktsioonloomest on näiteid tuua samuti palju - Star Trekist Cyberpunkini, Matrixist Marvel universumini. Inimesed flirdivad juba täna võimalike lisanduste ja täiustustega mis oleks siis tehnilised proteesid või chipitud aju. Eks mahe versioon sellest on juba täna laialdaselt levinud ilukirurgia ja geneetika parandajad nagu CRISPR.

Tagasi IT teemasse tulles usun ma, et suurim abi on täna ja veel lähiajal märksa vähem seksikam kui rääkivad nukud (anatoomiliselt korrektsed) või otse ajuga ühildatavad proteesid. Tegelik abi on täna siiski veel suurte nuppudega telefonidest pensionäridele (sh häirenupp), nõudepesumasinatest, auto kiirusehoidjatest, Wikis mainitud eriotstarbelistest riistvarast nagu punktkirjamonitor jne. Homse osas on siiski lootus, et liigume järjest nutikama ja efektiivsema ühiskonna poole ja erinevad tehnoloogilised abimehed on suur ja kiiresti arenev sektor. Senine areng on olnud ju muljetavaldav. Kahjuks või õnneks aeglustab seda täna veel nö inimtööjõu ja eriti odava inimtööjõu kättesaadavus (näiteks arengumaadest). Piltlikult öeldes on lihtsam ja odavam tuua Ukrainast või Lõuna-Ameerikast (oleneb kus sa asud) mõni usin hooldaja kui investeerida kümneid tuhandeid hooldusroboti peale (kelle funktsioonid on veel piiratud).

 

E-ITSPEA 12: Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Sellel nädalal käsitleme UI ja UX kujunemist, põhilisi võrdluse aluseid ja muud. Teema ise on huvitav ja mida aeg edasi seda olulisemaks vastavad osad tehnoloogiast ka muutuvad. Arvutid ja laiemalt tehnoloogia muutub järjest keerulisemaks ja tavakasutajal ei ole mõistlik kulutada resurssi, et "kapoti alla vaadata" küll on aga oluline milline on kasutajaliides, funktisonaalsus, väljanägemine ja üldine empiiriline kasutajakogemus. Eelöeldu baasil liigume me suunas kus UI ja UX arendusse panustatakse järjest rohkem ressurssi ja tulemus peab olema järjest kvaliteetsem ja parem.

Teemaarenduse ülesandena saan jagada enda mõtteid heade ja halbade näitete kohta antud teemal.

Kõigepealt halvad näited:

• Enamus odavlennufirmade lehed - faktiliselt ryanair.com, easyjet.com, jetblue.com, aga ka airbaltic.com jm. Tahan sisse -> valida lennud-> maksta ja saada pileteid meilile. Aga mulle kuvatakse hinnad, siis kuvatakse kõik võimalikud tasulised lisad lemmiklooma kindlustustustest, jalaruumi, toiduni ja autorendini välja. Siis kui maksma hakkan, saan aru, et "visa" või "mastercardiga" tasudes peab veel 12-15€ juurde tasuma. Kui lennuga tekib probleeme, siis peab kõnekeskuse numbri leidmiseks doktorikraad olema.
• Kui Ühendriikidesse minek, siis ESTA registreerimise leht on piinlik ja kahtlust äratav, millegipärast näeb 2000nda aasta still ebaturvaline välja. Tegelikult on kui asjatamisi USA riiklike veebilehtede ja online teenustega on asi päris piinlik. Pole ka ime miks inimesed maksavad tuhandeid dollareid, et keegi nende eest tuludeklari ära teeks.
• Amazon.com - pigem halb ja räpakas kasutajakogemus. Kõik info saab lõpuks kätte aga kogu asi võiks olla väiksemate nuppude ja viledeta.

Head näited:

• Apple.com - tark ja intuitiivne, kui kasutada ultrawide monitori adapteerub vastavalt jne. 
• Google maps - pole ilmselt vaja pikalt selgitada - intuitiivne ja asjalik.
• xgis.maaamet.ee - mõistlik ja kasulik edasiarendus Google Mapsist.
• Bolt,Wolt app - intuitiivne ja lihtne kasutamiseks.
• Barking - üllatavalt asjalik rakendus ja lihtne kasutada.
• iOS peal olev "Stocks" default rakendus - hea ja mugav, info reaalajas ja adekvaatne, samuti ühildub ülejäänud Maci riistvaraga ja ekosüsteemiga.
• Pargi.ee - parkimisrakendus - lihtne ja arusaadav ning kasulik.
• LHV panga veebileht - kuld, minimalistlik ja kõik oluline olemas. Lisaks asjalik foorum, virtuaalkontod, ülevaated pensionisammastest/fondidest (ka pangavälistest). Silma alt on ära pandud kõik reklaamid, lojaalsuspakkumised ja bännerid mida meie Rootsi pangad armastavad kuvada.
• Liven.ee - hea näide kvaliteetsest kinnisvaraarendaja ja müüa kodulehest.

Kokkuvõtvalt on hea näha, et uuemad asjad on paremad - see tähendab, et suund on õige. Vanemad keskkonnad on moraalselt ajale jalgu jäänud. Odavlennufirmade ja ka Amazoni lehtede näidetel on õige öelda ka "less is more", ei maksa kasutajat üleinformeerida ja nt teenustasude osas valelubadustega edasi viia.

 

E-ITSPEA 11: Arendus- ja ärimudelid

Sellel nädalal käsitleme täpsemalt arendus- ning ärimudeleid, mis on mõlemad viimaste aastakümnetega omajagu arenenud. Täpsemaks uurimiseks valisin funktsioonipõhise arendumudeli kuna tean sellest vähe ning ärimudelina SaaS mida kasutatakse laialdaselt kuid tahaks detailsemalt käsitleda mõnda case-study.

Funktsioonipõhine arendusmudel (FDD) - Tegu on ühe agiilse arenduse alameetodiga. Esimene märgimisväärne projekt leidis aset 1997, kui Jeff de Luca 50 liikmeline meeskond tegi 18 kuu jooksul Singapuri pangale nimetatud arenduse. Funktsioonipõhise arendusmudeli saab jagada 5ks põhiliseks osaks:

1. Luuakse terviklik mudel - Prognoositakse ja analüüsitakse vajaminevaid arendusi ning funktsioone ning luuakse väiksematest osadest kokku terviklikum plaan töö tegemiseks. On pigem põhimõtteline mudel.
2. Luuakse spetsiifilisem nimekiri funktsioonidest - minnakse eelmise punkti analüüsiga täpsemaks ning spetsiifilisemaks.
3. Funktsionaalsuse arendusplaan - Jaotatakse arendustöö konkreetsemate tiimide ja arendjate vahel.
4. Igale funktsioonile luuakse disain ja ülesehitus - Peaarendaja prioritiseerib tähtsuse järjekorras funktsioonid mida hakatakse arendama (kuni 2n), seejärel analüüsitakse ja vajadusel täiustatakse plaani.
5. Funktsioonide arendus - Hakatakse arendama, mis lõppeb koodi testimise ja inspekteerimisega.

SaaS - WeTransfer - Hollandlaste poolt tehtud failide jagamise teenus internetis. WeTransfer on tasuta teenus kuni 2GB failide saatmiseks. Lisatud on WeTransfer Plus mis on tasuline ja sellega saab saata kuni 20GM faile ning neid panna salasõna alla ja kuni 1T faile ka hoiustada. Asuvad Amazoni infrastruktruuril. Loodi 2009 a. R. Visseri, B. Beerensi ja Naldeni poolt. Kahel rahastus ringiga kumulatiivselt üle 60 miljoni dollari tõstnud täna kasumlik ettevõte. Nende ärimudel on pooleldi reklaamimüük ja pooleldi kasutajate igakuise tasu kogumine. Probleemide poole pealt on neile ette heidetud turvariske ja osaliselt on WeTransfer blokeeritud Indias.

Kokkuvõtvalt on tegu kahe teemaga mida ühendab enim väga kiire viimaste aastate läbitehtud areng mis hakkab küpsemaks muutuma ja välja kujunema. Teiselt poolt leiutatakse iga päev huvitavaid sümbioose arendus- ja ärimudelite vahele ja see on kasulik tervele sektorile.

Kasutatud viited:

[1] Successful Web Development Methodologies Article, Martin Bauer https://www.sitepoint.com/successful-development/ loetud 15.04.2021

[2] Ask Me Anything with Nalden, Co-founder of We Transfer, Rachel Vanier https://medium.com/station-f/ask-me-anything-with-nalden-co-founder-of-we-transfer-82652935e650

[3] Dropbox rival WeTransfer acquires Present Plus to boost product and design teams, Ingrid Lunden https://techcrunch.com/2016/03/10/wetransfer-present-plus/?guccounter=1&guce_referrer=aHR0cHM6Ly9lbi53aWtpcGVkaWEub3JnLw&guce_referrer_sig=AQAAABg1cWOorqKaiV24vuCGHgI0a_O3_Ln5QkadbQsZQWBgG0JMgzVoX9nKl7AN_OyyJNl23bxB6HrvVbrKhJLX_qha9lQT_o7SAB3GlhCMETd5T9ClKW32ol1m_UbeUyo-Fbr78qxFzWa58fHZxvauW6lrnJ7odVFsBAK-iUFcYwXr