E-ITSPEA 4: Info- ja võrguühiskond

Selle nädala teemaarendus oli tõeliselt nauditav - elame ikkagi väga kiiresti muutuvas maailmas ja positiivses mõttes on väga põnev olla kaasreisija ja anda enda panus. Negatiivse poole pealt on näha, et igas valdkonnas ja igas mõõtkavas liigume me suureneva ühiskondliku ja globaalse kihistumise suunas - rikkad muutuvad rikkamaks, vaesus tekitab mahajäämust ja suuremat vaesust.

Valisin Eesti Infoühiskonna arengukava 2020 kõige õnnestunuma ja kõige vähem realiseerunud punkti detailsemaks analüüsiks ja boonusena vahepealse teema mõttearendus.

Enim õnnestunud aspekt

Neid oli tegelikult väga palju ja selle üle võib vaid siirast rõõmu tunda. Isiklikult aga hindan kõrgeimaks:

IKT nutika kasutamise najal on tekkinud rohkelt uusi kõrge lisandväärtusega töökohti, nii IKTsektoris kui ka eriti teistes majandusharudes – tehakse tasuvamat tööd. Kokku on sellistel töökohtadel eri sektorites vähemalt 50 000 spetsialisti. 

Täna teame, et see on suuresti sinna poole teel ja paljuski juba juhtunud. Kõnealuse aspekti laiem väärtus on haritud, kõrgepalgaliste, mitmekülgsete ja üldiselt tublide töötajate magnetiks olemine, mis on tänases globaliseerunud maailmas üsna keeruline saavutus. Majanduslikult (ja maineliselt) on kõrge lisandväärtusega IT firmade koduks olemine suurepärane - hea riigile ja laiemalt meile kõigile. ITK sektori palgad konkureerivad regionaalsel või isegi globaalsel tasandil ja suure ITK grupi saavutamine on pikaajaliste positiivsete tagajärgedega ja täna alaväärtustatud saavutus. Meie infrasüsteem on mõnest lääne-euroopa riigist utreeritult valgusaastate kaugusel juba täna ja lumepall juba veereb.

Kahe teraga mõõk

Kõrgem tootlikus - Selle toetamiseks ning Eesti kui arenenud infoühiskonnaga riigi maine levitamiseks pakub Eesti esimese riigina maailmas virtuaalset residentsust neile, kes soovivad kasutada siinseid häid eteenuseid ja turvalise andmevahetuse võimalusi. Eesti on oma e-teenustega maailmas hõivanud sarnase koha, mida Šveits hoiab panganduses. 

Tänaseks on selge, et loodetud kiirusega me Aasia Singapuriks või Sveitsiks veel ei saa. Meie digiteenused on suurepärased ja E-riik on samuti unikaalne, aga e-residentsusele kui piletile rongi peale puudub tugev riigi (EASi) poolne turundustugi ja see on jäänud pigem nišiks (veel). Tänaseks on selge ka asjaolu, et nö isikutuvastuse ja valideerimise eest vastutasid erapangad, kes tänaseks on suuresti terve programmi vaiba alt ära tõmmanud. Kui e-residendist OÜ omanik pangateenusele ligi ei saa on väga raske ka teenuseid ja tooteid tarbida ning pakkuda. Eks sellise ülereageeringu põhjustas suur rahapesuskandaal, kuid riik on olnud nendes protsessides paraku võrdlemisi hambutult kõrvalvaataja rollis.

Läbikukkuja

Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev. Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid. 

Eesti keel on ilus keel ja tõeline privileeg on seda Soome-ugri hõimukeelt rääkida aga paraku on selle domineerimine ITKs ette kaotatud lahing. Uksest ja aknast tarbime me inglisekeelset meediat ja kasutame masinaid, tehnoloogiat ja muud võõrkeeltes Viimasel ajal isegi olulisemalt olen märganud, et meie ITK erialainimesed ei suudagi rääkida eesti keeles ammenduvalt oma tööst. Võta esimene Restart, Algorütm või keegi kolmas Podcast lahti ja iga 3s termin on võõrkeelne. Tehniline kõnepruuk on alistunud inglise keelele ja sisuliselt siit ma ei näe võilamust seda vältida - selleks et inimesed (kolleegid) sinust aru saaksid pead sa kasutama neile arusaadavat keelt ja termineid (ja need ei ole tihipeale eestikeelsed).

Referentsid:

[1] Eesti Infoühiskonna arengugava 2020 https://www.mkm.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf loetud: 26.02.21