E-ITSPEA 6: Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Sellel nädalal käsitleme IT ja autoriõiguste juriidilisi aspekte. Teemat käsitledes jõuame päris kiiresti toodete ja teenuste materiaalsesse - rahaväärtuslikku mõõtmesse. Eriti reljeefne on olukord täna Põhja-Ameerikas, kus aastakümneid kui mitte aastasadu on sealne juriidiline taustsüsteem tekitanud olukorra mis summutab innovatsiooni ja muudab eeskätt rikkaid rikkamaks (loe: Big-Pharma). See on ühtlasi äärmus kuhu ei tahaks talupojamõistluslik Eesti või ka laiemalt EL jõuda - õnneks (veel) nii ääremuslik situatsioon ka pole.

Täpsemalt võtaks vaatluse alla  mõned Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamatu The Case for Copyright Reform väljakäidud ideed autoriõiguste reformide osas:

• Moraalseid õiguseid autoriõigustele ei seata kahtluse alla - Tõsi on see, et kui autor loob midagi uut on see algselt abstraktne kogus pusletükke tema peas mille ta tervikuks loob. Tihtipeale ei ole see midagi 100% uut kuid kui võttes olemasoleva ja luues uut väärtust on autor siiski autentne ja pälvinud tema loodud teoste ja teenuste kasutajate moraalse heakskiidu. Siiski olen nõus, et kui see on ükskord "väljas" ja hea ajastuse ning õnne korral levib orgaaniliselt on see pigem "vabavara". Autor saab rohkem kuulsust ja tunnustustust teoste vabast levikust või kommertsiaalset kasu selle müümisest nt üksikisikutele. See on alati kahe teraga mõõk. Tark autor mängiks selle tasakaaluga ise - kui tal on nimi või hea toode, on hiljem võimalik tal oma tooteid oluliselt kõrgema marginaaliga pakkuda (nt: Apple, Banksy jne). Kui ta on vähetuntud võib ta enda toote või teenuse väärtuse oskusliku kommunikatsiooniga tehislikult upitada - kuid turg teeb alati oma korrektuurid.
• Vaba mitte-kommertsiaalne teoste jagamine - Nõus, et see on muutunud viimastel aastakümnetel pigem ülereguleerituks. Lõppude lõpuks on see autoritele kasulik kui nende tooted või teenused levivad ja nad saavad tänu orgaaniselt väärtustuvale kaubamärgile ühe suuremat väärtust. Kui keegi jagab Kim Kardashiani säutsu on see päeva lõpus raha Kim Kardashianile kui ta ise seda monetiseerida oskab. Kui tsäuts oleks tasuline, ei jagaks seda keegi ja see oleks prügi mis ta reeglina pigem on.
• Autoriõiguste eluiga - Nõus, et täna kehtiv 70a. on absurdihõnguline. Maailma ja keskkond meie ümber liigub selleks liiga kiiresti. Andke kunst vabaks!
• Autoriõiguste valideerimine olukorras kus seda pole võimalik teha - Üks hullemaid näiteid bürokraatilisest, vanamoelisest ja saamatust protsessijuhtimisest mis mõnusalt kohvinurgas kell 11.25 8ndat kohvipausi pidavatele ametnikele tegeliku tööd võiks anda. Vana-maailm on niigi ülereguleeritud on aeg õppida arengumaadest ja lihtsustada seda kõike. Kui teos on orgaaniline ja vaba, siis ta ongi vaba.
• Tasuta näidiste jagamine - olukord on sealmaal, et ka teoste autorid ise ei saa vabalt kõnes ja kunstilises väljenduses enda tooteid ja teenuseid uuendada ja parendada ilma, et nende jurist või mänedzer neile asjakohast märkust ei teeks. Süsteem ise genereerib uusi probleeme, mitte ei otsi neile lahendust. Väidan, et igapäeva elu ülereguleerimine on Lääne ühiskondade suur väljakutse 21 sajandil - kohe varsti pärast keskkonna ja sotsiaalprobleemide.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et teema on vajalik aga mitte eriti lihtne ega atraktiivne debatiks. Lihtne on "overkillida" regulatsioonide ja piirangutega mida on nt USA seadusandlus juba ka teinud. Oluliselt raskem on leida võimalikult objektiivne ja terve-mõistuslik pilt, et hundid saaks söönuks ja lambad jääks terveks. Info on jätkuvalt ja nüüd rohkem kui ei kunagi varasemalt üks suurimaid väärtusi ning ühiskond, kes seda summutab laseb ise endale kuuli jalga. Liberaalsed, innovatiivsed ja agiilsed ühiskonnad võidavad tänase võidujooksu targemate ja kõrgema lisandväärtusega liikmete meelitamiseks ja hoidmiseks. 

Kasutatud allikad:

[1]  Rick Falkvinge ja Christian Engströmi: "The Case for Copyright Reform"