E-ITSPEA 13: Teistmoodi IT

Sellel nädalal tõepoolest natuke teistmoodi teema. Etteruttavalt öelduna on puutetega inimestele arvuti kasutamine võimalikuks tegemine ülimalt tänuväärne nähtus ja teiselt poole on annab see kindlasti ka ühiskonnale laiemalt kasu tagasi. Tänapäeval on arvuti kahtlemata aken maailma ja inimestel kellel on puue on niigi keerulisem ennast tunda täisväärtusliku ühiskonna liikmena - kui võti kübermaailma on aga olemas ei ole liiga palju asju, milles eelmainitud kodanik nö tavainimesele alla jääb. See on kindel leevendus- ja abimeede erinevate füüsiliste sellest tulenevate psühholoogiliste ja sealt edasi sotsiaalsete probleemide tekkeks.

Tänapäeval on tehnika ja tehnoloogia areng märkimisväärselt aidanud puuetega inimeste nö ühiskonda sulandumisele kaasa. On olemas näiteid kus niisugune enchantment on mõnes olukorras paremgi kui homo sapiensile bioloogiliselt kaasa antakse. Esimesena meenub Oscar Pistoriuse näide kus tema proteesid andsid talle sprinti joostes eelise võrrdeldes "tavaliste" jalgadega ja seetõttu ta tavalistel olümpiamängudel osaleda ei saanud. Fiktsioonloomest on näiteid tuua samuti palju - Star Trekist Cyberpunkini, Matrixist Marvel universumini. Inimesed flirdivad juba täna võimalike lisanduste ja täiustustega mis oleks siis tehnilised proteesid või chipitud aju. Eks mahe versioon sellest on juba täna laialdaselt levinud ilukirurgia ja geneetika parandajad nagu CRISPR.

Tagasi IT teemasse tulles usun ma, et suurim abi on täna ja veel lähiajal märksa vähem seksikam kui rääkivad nukud (anatoomiliselt korrektsed) või otse ajuga ühildatavad proteesid. Tegelik abi on täna siiski veel suurte nuppudega telefonidest pensionäridele (sh häirenupp), nõudepesumasinatest, auto kiirusehoidjatest, Wikis mainitud eriotstarbelistest riistvarast nagu punktkirjamonitor jne. Homse osas on siiski lootus, et liigume järjest nutikama ja efektiivsema ühiskonna poole ja erinevad tehnoloogilised abimehed on suur ja kiiresti arenev sektor. Senine areng on olnud ju muljetavaldav. Kahjuks või õnneks aeglustab seda täna veel nö inimtööjõu ja eriti odava inimtööjõu kättesaadavus (näiteks arengumaadest). Piltlikult öeldes on lihtsam ja odavam tuua Ukrainast või Lõuna-Ameerikast (oleneb kus sa asud) mõni usin hooldaja kui investeerida kümneid tuhandeid hooldusroboti peale (kelle funktsioonid on veel piiratud).