E-ITSPEA 2: Arpanetist Facebookini - Interneti kujunemislugu

 

Sellel nädalal räägime internetist ja selle abil toimivatest tehnoloogilistest lahendustest ja protsessidest.

Uue teemana kõnetas mind tänaseks võrdlemisi tundmatuna kõlav ALOHAnet ja teisena genereerub (küll teenimatult pinnapealsena) arvutihäkkerite välimääraja.

ALOHAnet loodi 1970a. Norman Abramson (UofH) poolt Hawaii saarestikus saarte vahelise side pidamiseks. Kõrgsageduslikus raadiovõrgus oli 7 arvutit 4 saare vahel. Alohaneti protokoll nägi ette, et iga seade "kuulab" sagedust või siis saadab infot võrku. Kui 2 arvutit saatis korraga infot välja, siis nende ühendus katkestati. Selle tulemusena mõeldi välja tsükkliline liiklus, kus arvutid kuulasid sagedused läbi (kas on vabad) enne kui ise infot edastama hakkasid - sellest sai CSMA/CD protokoll.

 

 

allikas: http://3.bp.blogspot.com/_hOtf2J

JU43I/TJ57SfMBCBI/AAAAAAAABTE/9_

2VGqM2qUI/s1600/alohanet.eng.bmp

 

Mis puudutab arvutihäkkimist ja -kräkkimist, siis tänaseks on laias laastus välja kujunenud kolm häkkeri profiili. Nendeks on:

• Must kaabu - Toodab pahavara ja üritab tungida kinnistesse võrkudesse ja arvutitesse. Motivaator on finantsiline kasu (väljapressimine või ka andmete müük), spioneerimine, kuulsus, küberrünnak sihitud ohvri pihta, poliitiline agenda, kättemaks aga ka lihtsalt pahatahtlik huvi. Väljund on andmete varastamine, manipuleerimine või hävitamine. "Must kaabu" on eeskätt kräkker - tema motiivid on pahatahtlikud ja kuritegelikud,.

• Valge kaabu e. eetiline häkker - on nö küberturbespetsialist, kes häkib süsteemidesse süsteemi halduri või omaniku kooskõlastusel või soovil. Eesmärk on turvaauke paljastada ja parandada. "Valge kaabu" on häkker - tema motiivid on erialaentusiastlikud ja heausksed.

• Hall kaabu - Proovib süsteemide turvalisust nö heauskselt ilma otseste halbade kavatsusteta. Pigem motiveerib seda tüüpi häkkerit mänguilu ja hasart. Siiski võib turvavõrgu aukude tuvastamisel küsida omanikult tasu ja selle mittemaksmisel ähvardada omanikku andmelekke jms.

Lisaks:

• Skriptipõnnid - algajad häkkerid, kes kasutavad lihtsasti kättesaadavaid tööriistu. Käekiri on lohakas ja täis digitaalseid sõrmejälgi. Kõige suurem grupp häkkereid, kellest on ka kõige enam kuulda - tekitatud kahju on sageli minimaalne.

• Kesktaseme kräkkerid - tunnevad juba arenenumaid tööriistu ja omavad potentsiaali saada oma ala eksperdiks - superkurjategijaks.

• Tipptaseme kräkker - loob tööriistu: skripte, viiruseid ja usse; peidab enda jälgi või lausa lavastab teisi süüdi, on pigem eraklikud ja salapärased. Infoturbe seisukohast kõige raskemini tuvastatavad ka kättesaadavad tegelased.

• Häktivistid – proovivad oma tegevuse läbi külvata poliitilisi või sotsiaalseid sõnumeid.

• Küberterroristid ründavad valitsusasutuste arvuteid või avalikku infrastruktuuri.

• Palgahäkkerid on osa interneti organiseerunud kuritegevusest.

allikas: https://www.pandasecurity.com/en/

mediacenter/mobile-news/how-hackers-pick-their-targets/

Allikad:

[1] https://www.michaeljordan.nl/CursusEthernet1UK.php vaadatud 11.02.21.
[2] Kuo, Franklin F. (November–December) "Computer Networks - the ALOHASystem"1981) https://nvlpubs.nist.gov/

nistpubs/jres/086/jresv86n6p591_A1b.pdf vaadatud 11.02.21.

[3]Calvin Hennick, StateTech 30.07.2015 "How ALOHAnet Helped Hawaii Make Waves in Networking and IT Innovation. https://statetechmagazine.com/

article/2016/06/how-alohanet-helped-hawaii-make-waves-networking-and-it-innovation
[4] Micheal Luciano, Design World, "What are three types of Hackers?" 5.9.2018.

[5] https://et.wikipedia.org/wiki/H%C3%A4kker